Tembikuaa & tekoporã ·

Mba'éichapa ikatu jajapo tembi'u yvoty

Ñanemandu'a ñande raperã rehe ha mba'éichapa ikatu ñaipytyvõ ñane retãme tembi'u yvoty rupi.

832 ñe’ẽ · Veg.ac jehaipy ko’ẽreíre
Mandioka ha zorrino oñemongu'e para'ygua teete ñe'ẽme
Wikipedia · Central Science Laboratory

Tetã Paraguáipe, ñande yvy omokyre'ỹ ñane reko ha ñande arandu tembi'u rehegua. Mandioka, jety, avei kumanda ha yerba mate ha'e ñane rembi'u teete. Jepémo, ñande yvy oñemongakuaa hag̃ua oikotevẽ heta mba'e, ha upéva ikatu ogueru mba'e vai ñande rehe ha ñane yvy rehe avei. Péicha, tembi'u yvoty ha'e peteĩ tape pyahu ikatu jaipurú ani hag̃ua ñañembyasy ñande rekovére ha ñane retãre. Ko'ápe jahechata mba'éichapa ikatu ñaipytyvõ ñane retãme tembi'u yvoty rupi, ani hag̃ua ñande raperã opa.

Mba'e rehepa oñe'ẽ tembi'u yvoty?

Tembi'u yvoty, térã tembi'u yvoty, ha'e umi tembi'u ojapóva yvoty ha yvyrakuéra reheguáva, ha ndaha'éi mymbakuéra reheguáva. Ko'ã tembi'u ojejapóva yvoty reheguáva omoirũ ñane arandu tembi'u rehegua ha oipytyvõ ñane retãre. Pe tembi'u yvoty oipytyvõ avei ñane yvy oñemongakuaa hag̃ua, ndaha'éi mymbakuéra oipurúva yvy oñemongakuaa hag̃ua. Péicha, ikatu ñaipytyvõ ñane retãre ha ñañemongakuaavévo.

Mba'e rehepa oñemongakuaa tembi'u yvoty?

Tembi'u yvoty oñemongakuaa avei ñane arandu tembi'u rehegua. Yvoty ha yvyrakuéra ojeipuru ojapo hag̃ua tembi'u, ha péicha oipytyvõ ñande rekoñe'ẽme. Yvoty ha yvyrakuéra ojeipuru ojapo hag̃ua tembi'u, ha péicha oipytyvõ ñane arandu tembi'u rehegua. Yvoty ha yvyrakuéra ojeipuru ojapo hag̃ua tembi'u, ha péicha oipytyvõ ñane arandu tembi'u rehegua. Upéicha avei, ikatu ñaipytyvõ ñane retãme ha ñañemongakuaavévo.

Mba'épa jaikotevẽ tembi'u yvoty ojapo hag̃ua?

  • Yvoty ha yvyrakuéra (mandioka, kumanda, avati, ha ambue yvoty Paraguáigua).
  • Y
  • Tuka'e (sal).
  • Ambue mba'e ñane rembi'u ojapo hag̃ua.

Mba'éichapa ñañemongakuaa tembi'u yvoty

Tembi'u yvoty ojapo hag̃ua

Tembi'u yvoty ojapo hag̃ua, ikatu ñaipytyvõ ñane arandu tembi'u rehegua. Ja'u yvoty ha yvyrakuéra, ha péicha ñaipytyvõ ñane retãre. Ja'u yvoty ha yvyrakuéra, ha péicha ñaipytyvõ ñane retãre. Ja'u yvoty ha yvyrakuéra, ha péicha ñaipytyvõ ñane retãre. Upéicha avei, ikatu ñaipytyvõ ñane retãme ha ñañemongakuaavévo.

Mba'éichapa ñaipytyvõ ñane retãme tembi'u yvoty rupi

Tembi'u yvoty oipytyvõ ñane retãme heta hendáicha. Peteĩha, omombovyha yvy oñemongakuaa hag̃ua, upéicha ndaha'éi mymbakuéra oipurúva yvy oñemongakuaa hag̃ua. Mokõiha, oipytyvõ ñane yvy oñemongakuaa hag̃ua, ani hag̃ua oiko mba'e vai hese. Mbohapiha, oipytyvõ ñane arandu tembi'u rehegua, ha péicha ñañemongakuaavévo. Péicha, ikatu ñaipytyvõ ñane retãme ha ñañemongakuaavévo.

70%
Yvy oñemongakuaa hag̃ua oipurúva mymbakuéra
IPCC Special Report on Climate Change and Land (2019)
50%
Tembi'u yvoty oipytyvõva yvy oñemongakuaa hag̃ua
EAT-Lancet Commission (2019)

Yvy oñemongakuaa hag̃ua oipurúva mymbakuéra vs. tembi'u yvoty

Unit: %
Mymba rehegua70
Tembi'u yvoty10

Oñembojoaju umi tembi'u mymbakuéra rehegua ha tembi'u yvoty rehegua. Oñembohysýi IPCC ha EAT-Lancet Commission (2019) rupi.

Mba'éichapa ñaipytyvõ ñane arandu tembi'u rehegua

Tembi'u yvoty omombarete ñane arandu tembi'u rehegua. Yvoty ha yvyrakuéra ojeipuru ojapo hag̃ua tembi'u, ha péicha oipytyvõ ñane arandu tembi'u rehegua. Péicha avei, ikatu ñaipytyvõ ñane retãme ha ñañemongakuaavévo.

Tembi'u yvoty ha'e peteĩ tape ikatu jaipurú ñande rekoha ha ñande rekoñe'ẽme ñaipytyvõ hag̃ua.

Mba'épa ojehu tembi'u yvoty rehe

Tembi'u yvoty ha'e peteĩ tape pyahu oĩva ñane retãme. Ha'e yvoty ha yvyrakuéra, ha péicha oipytyvõ ñane retãre. Yvoty ha yvyrakuéra ojeipuru ojapo hag̃ua tembi'u, ha péicha oipytyvõ ñane arandu tembi'u rehegua. Péicha avei, ikatu ñaipytyvõ ñane retãme ha ñañemongakuaavévo.

Yvoty ha yvyrakuéra ojehepyme'ẽva ñane rembi'u ojapo hag̃ua.
Yvoty ha yvyrakuéra ojehepyme'ẽva ñane rembi'u ojapo hag̃ua.Veg.ac · AI-generated illustration

Mba'éichapa ñaipytyvõ ñane yvy

Tembi'u yvoty oipytyvõ ñane yvy oñemongakuaa hag̃ua. Nda'ipóri mymbakuéra oipurúva yvy oñemongakuaa hag̃ua, ha péicha oipytyvõ ñane yvy ani hag̃ua oiko mba'e vai hese. Péicha, ikatu ñaipytyvõ ñane retãme ha ñañemongakuaavévo.

Yva oñemongakuaa hag̃ua oipurúva mymbakuéra vs. tembi'u yvoty

Unit: hectares
Mymba rehegua770,000,000
Tembi'u yvoty100,000,000

Oñembojoaju umi yva oñemongakuaa hag̃ua mymbakuéra rehegua ha tembi'u yvoty rehegua. Oñembohysýi Our World in Data (2021) rupi.

Mba'e rehepa oñe'ẽ Chaco ha Cerrado

Chaco ha Cerrado ha'e umi tenda oĩva ñane retãme, ha upépe oĩ heta yvyrakuéra ha yvotykuéra. Jepémo, ko'ã tenda oñemongakuaa hag̃ua oikotevẽ heta mba'e, ha upéva ikatu ogueru mba'e vai ñande rehe ha ñane yvy rehe avei. Péicha, tembi'u yvoty ha'e peteĩ tape pyahu ikatu jaipurú ani hag̃ua ñañembyasy ñande rekovére ha ñane retãre. Ko'ápe jahechata mba'éichapa ikatu ñaipytyvõ ñane retãme tembi'u yvoty rupi, ani hag̃ua ñande raperã opa.

Mymba ñemongakuaa Chaco rugua oipyahu yvy oñemongakuaa hag̃ua.
Mymba ñemongakuaa Chaco rugua oipyahu yvy oñemongakuaa hag̃ua.Wikipedia · Dairy cattle

Mba'éichapa ñaipytyvõ ñane rembi'u rekoñe'ẽme

Tembi'u yvoty oipytyvõ ñane rembi'u rekoñe'ẽme. Yvoty ha yvyrakuéra ojeipuru ojapo hag̃ua tembi'u, ha péicha oipytyvõ ñane rembi'u rekoñe'ẽme. Péicha avei, ikatu ñaipytyvõ ñane retãme ha ñañemongakuaavévo. Mba'éichapa ikatu ñaipytyvõ ñane rembi'u rekoñe'ẽme: Ja'u yvoty ha yvyrakuéra, ani ja'u mymbakuéra rehegua. Jaipytyvõ ñane rembi'u ojapo hag̃ua yvoty ha yvyrakuéra rehegua. Jajapo ñane rembi'u ñane arandu tembi'u rehegua.

15%
Tembi'u mymbakuéra rehegua
Our World in Data (2021)
3%
Tembi'u yvoty
Our World in Data (2021)

Mba'épa ojehu tembi'u yvoty rehe ñane retãme

Tembi'u yvoty ha'e peteĩ tape pyahu oĩva ñane retãme. Ha'e yvoty ha yvyrakuéra, ha péicha oipytyvõ ñane retãre. Yvoty ha yvyrakuéra ojeipuru ojapo hag̃ua tembi'u, ha péicha oipytyvõ ñane arandu tembi'u rehegua. Péicha avei, ikatu ñaipytyvõ ñane retãme ha ñañemongakuaavévo. Yvoty ha yvyrakuéra ojeipuru ojapo hag̃ua tembi'u, ha péicha oipytyvõ ñane arandu tembi'u rehegua. Péicha avei, ikatu ñaipytyvõ ñane retãme ha ñañemongakuaavévo.

Mandioka oñemongakuaa ñane retãme, ha'e peteĩ tembi'u yvoty teete.
Mandioka oñemongakuaa ñane retãme, ha'e peteĩ tembi'u yvoty teete.Veg.ac · AI-generated illustration

Mba'épa ojehu tembi'u yvoty rehe ñane retãme

Tembi'u yvoty ha'e peteĩ tape pyahu oĩva ñane retãme. Ha'e yvoty ha yvyrakuéra, ha péicha oipytyvõ ñane retãre. Yvoty ha yvyrakuéra ojeipuru ojapo hag̃ua tembi'u, ha péicha oipytyvõ ñane arandu tembi'u rehegua. Péicha avei, ikatu ñaipytyvõ ñane retãme ha ñañemongakuaavévo. Yvoty ha yvyrakuéra ojeipuru ojapo hag̃ua tembi'u, ha péicha oipytyvõ ñane arandu tembi'u rehegua. Péicha avei, ikatu ñaipytyvõ ñane retãme ha ñañemongakuaavévo.

  1. Emboguejy tembi'u mymbakuéra rehegua rejapóva.
  2. Eñoty yvoty ha yvyrakuéra rejapóva tembi'u.
  3. Eipytyvõ umi oñemongakuaáva yvoty ha yvyrakuéra.
  4. Eñemongakuaa tembi'u yvoty rehegua rehe. Eñemongakuaa mba'éichapa ikatu ñaipytyvõ ñane retãme tembi'u yvoty rupi.

Frequently asked questions

Mba'épa tembi'u yvoty?
Tembi'u yvoty ha'e umi tembi'u ojapóva yvoty ha yvyrakuéra reheguáva, ha ndaha'éi mymbakuéra reheguáva. Ko'ã tembi'u ojejapóva yvoty reheguáva omoirũ ñane arandu tembi'u rehegua ha oipytyvõ ñane retãre.
Mba'éichapa ñaipytyvõ ñane retãme tembi'u yvoty rupi?
Tembi'u yvoty oipytyvõ ñane retãme heta hendáicha. Omombovy yvy oñemongakuaa hag̃ua, oipytyvõ ñane yvy oñemongakuaa hag̃ua, ha oipytyvõ ñane arandu tembi'u rehegua.
Mba'épa umi tembi'u yvoty teete Paraguáipe?
Mandioka, jety, kumanda, ha ambue yvoty ha yvyrakuéra Paraguáigua ha'e umi tembi'u yvoty teete.
Mba'e rehepa oñe'ẽ Chaco ha Cerrado?
Chaco ha Cerrado ha'e umi tenda oĩva ñane retãme, ha upépe oĩ heta yvyrakuéra ha yvotykuéra. Jepémo, ko'ã tenda oñemongakuaa hag̃ua oikotevẽ heta mba'e, ha upéva ikatu ogueru mba'e vai ñande rehe ha ñane yvy rehe avei.
Mba'éichapa ñaipytyvõ ñane rembi'u rekoñe'ẽme?
Tembi'u yvoty oipytyvõ ñane rembi'u rekoñe'ẽme. Ja'u yvoty ha yvyrakuéra, ani ja'u mymbakuéra rehegua. Jaipytyvõ ñane rembi'u ojapo hag̃ua yvoty ha yvyrakuéra rehegua. Jajapo ñane rembi'u ñane arandu tembi'u rehegua.

Sources & further reading

  1. IPCC Special Report on Climate Change and LandIPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change)
  2. Food, People, and the Planet: A Transformative Three-Year JourneyEAT-Lancet Commission (2019)
  3. Our World in DataOur World in Data (ourworldindata.org)
  4. FAO - The State of Food and AgricultureFood and Agriculture Organization of the United Nations (fao.org)